Avalehele

REISIKIRJAD

Reisi Adrenaliin 2007
Reisi Adrenaliin 2008 kevad
Reisikirjad


VICTORIA JUGA : HIRMUHIGI KANJONITE VAHEL

Tekst/ Janika Vaikjärv


Victoria joa maailmatasemel adrenaliinimeka on ainsa kohana maailmas juba kolm aastat pakkunud huvilistele viit eri moodust, kuidas kanjonite vahel hüppeid ja laskumisi sooritada. Jaanika Vaikjärv käis neid proovimas ja vestles teenust pakkuva Wild Horizons instruktori Stephanus Carirusega.  


Mis on fying fox, foofi slide, georg swing, abseil ja rap jump?
Lühidalt öeldes on need kanjonite vahel sooritatavad hüpped ja laskumised, mida tehakse eri kiirustel ja eri kehaasenditega Esmalt soovitaksin proovida flying foxi ja siis vastavalt adrenaliinitaseme kasvule abseili, rap jumpi ja foofi slide`i. Georg swing jäägu viimaseks – see on juba 110% adrenaliini.

Kust kõik alguse sai ja kui kaua neid hüppeid ja laskumisi Victoria joa kanjonite vahel juba harrastatakse?
Kontseptsioon töötati välja Uus-Meremaal ja sealt levis see igasse maailma paika, kus on kanjonid või hüpeteks ja laskumisteks sobivad tingimused. Eri kohtades saab mainitud adrenaliiniküllastest aladest harrastada üht või kaht, kuid Victoria juga on ainus paik maailmas, kus olemas kõik viis korraga. Just siin asub ka pikim ja kiireim (425 m ja 102 km/h) foofie slide. On aga kuulda, et varsti saab Namiibias juba 2000 m pikkuselt kanjonite vahel liuelda.
Siinne hüppeplatvorm on kolm aastat vana. Alustasime flying foxi ja abseiliga, millele aastate jooksul lisandusid ülejäänud kolm.

Mis vahe on bungee hüppel ja georg swing hüppel?
Bungee on hüpe kummiga – pärast vabalangemise lõppu jääd mõnusalt pea alaspidi kummi otsa vetruma. Muide, siit poole kilomeetri kaugusel saab Zambia ja Zimbabe vaheliselt sillalt teha koguni 111-meetrise hüppe, kuid see ei kuulu meie firmale. Igal juhul on hüpe turvaline ja 100% adrenaliini garanteeritud. Georg swing on aga jäiga köiega hüpe, mis vaba langemise lõppedes tõmbab sind ilusti istuvasse asendisse. Jääd Zambezi jõe kohale kiikuma, pea ülespidi. Neid, kes esimest korda hüppama lähevad, hirmutab alguses asjaolu, et köis on jäik, mitte kummist. Aga karta ei tasu.

Kui turvaline see hüppamine ikkagi on ja kas seda võib ette võtta igaüks?
Meie külastajate arv on jõudnud 5680-ni, nii suurt populaarsust ei osanud ettegi näha. Trossid kannatavad kuni kolm tonni. Loomulikult on kõik pikkused ja vahemaad arvestatud nö keskmisele inimesele. Oma kehakaalu ei maksaks siiski varjata. Kui adrenaliiniotsija kaalub rohkem kui 130 kilo, võiks ta seda ka ausalt tunnistada, muidu pole meil võimalik turvalisust tagada. Samuti peaksid suu lahti tegema alla 45 kilo kaaluvad inimesed. Noorim, kes eales flying foxiga “lennanud”, oli kolmeaastane, vanim foofi slide`i sooritanu aga 80-aastane. Loomulikult sõltub palju inimesest endast – kui ikka süda on haige või hinges suur kõrgusekartus, ei tasuks end hüppama sundida. Niisama on ju ka tore vaadata, kuidas sõbrad hüppavad ja ennast ületavad. Teeme alati enne breefingu ja võtame hüppajalt allkirja sertifikaadile, tõendamaks, et see kõik toimub inimese vabal tahtel.

Kes ja kuidas siin instruktoreid koolitab? Kui tihti tuleb trosse vahetada?
Hüppeplatvorme kontrollitakse kord aastas, trosse vahetame vastavalt hüpete sagedusele. Iga hommik algab aga sellega, et instruktorid peavad kõik ise läbi proovima, veendumaks, et varustus on korras. Kokku töötab meie osakonnas kümme instruktorit, kes kõik on juba kolm aastat Victoria joal hüppajaid teenindanud. Oleme lõbusad ja viskame nalja, et inimesi pingest vabastada. Meid kontrollitakse hoolega, litsentsi peame uuendama iga kahe aasta tagant. Allume otse Johannesburgis asuvale kontorile.

Mitu hüpet tohib üks inimene päevas sooritada?
Ega siin mingit reeglit pole. Kuid soovitatavalt võiks siiski piirduda viie või äärmisel juhul kümne hüppega. Rohkem ei jõuakski. Esiteks pead sa ju üles ka tulema, teiseks on veel inimesi, kes soovivad hüpata, kolmandaks teeb olukorra raskeks 30-kraadine kuumus...


Kuidas on kerge napsuga?
Inimesed on ju siia puhkama tulnud ja õlu kuulub selles kliimas karastusjookide alla. Purjus turiste me kanjoniäärtele loomulikult ei lase – turvalisus eelkõige! Neile, kes on terve päeva meiega, pakume aga õhtupoole pisut õlut ja veini.

Kas on olemas ka mõni klubi, kus harrastajad ja huvilised saavad muljeid vahetada, näiteks kuulda uutest hüppamis- jm kohtadest?
Üldiselt on tegu suhteliselt noore alaga. Nagu ma juba eespool mainisin, on kõik laskumised-hüpped maailma eri paikades esindatud üksi või paaris, ja kui mingi klubi tekib, siis vast ikka alade lõikes.

Kui palju eestlasi on siin hüppamas käinud?
Võib-olla pole nad oma rahvust öeldud või ma lihtsalt ei mäleta, aga minu teada enne sind mitte ühtegi. Arvestades, et oleme siin tegutsenud alles kolm aastat ja et georg swing on alles veidi üle aasta vana, siis võib-olla oledki esimene eestlane, kes kohe hüppama läheb. Kuidas sa esimese hüppe teed – selg ees vöi nii, et näed, kuhu hüppad?

No teeks esimese hüppe selg ees ja siis teise “pääsukest”...

1…2…3…4…5... Go!